ENESEIGATSUS - II OSA

Igatsus on ühinemise, kokkusaamise ja kogemise soov millestki, mida ollakse varem kogenud. Eneseigatsus on tunne enama enda järele.

See on nagu sisemine häiresignaal, et mingi osa minust on endast eemaldunud.

Eneseigatsust võivad põhjustanud ka teistsugused elulised aspektid, kui keskkond või intensiivne energiatöö millest kirjutasin esimeses jagamises. https://www.olemises.ee/post/eneseigatsus

Olen eraldunud enda tervikust ka siis, kui olen pikalt enda vajadusi eiranud.

Meie olemus annab tihti signaale meie tõelistest vajadustest, aga me ei teadvusta seda endale. Olgu selleks puhkamine, vaikimine, paastumine, eemaldumine, jagamine, nutmine...

Ja selles valguses teeme endale sageli mittesobivaid otsused ja valikuid.

Toitume kehale mittesobivalt, tarbime informatsiooni mis meid negatiivselt mõjutab, viibime mittesobivas keskkonnas või seltskonnas jne. Oleme end ise häiresse elanud.

See on kerge tulema, kui ignoreerime iseennast pikemat aega. Kui oma vajadused tähelepanuta jätta, siis võimegi kogeda eneseigatsust, rahulolematust, sest kogu meie olemus soovib alati meilt tasakaalu. See signaal on ka märgiks, et olen enda sisetundest eemale astunud ja kui see juba ära tunda, siis pööran oma tähelepanu endasse.

Tulebki peatuda ja ennast ära kuulata, hoida iseennast ja pakkuda endale seda, mida ma tõeliselt sellel hetkel siis vajan.

Selliselt olen saanud endaga taas üheks kokku.

Me ei märka alati ja igal ajal ennast ja see on OK, inimlik. Kui ebamugavus endas läheb suuremaks, mis ongi meie tõelise olemuse märguanne meile, et midagi on valesti, siis saan ma teadlikkusega, oma tähelepanu endasse suunata.

Tunnen vajadust laiendada ka seda osa eelmisest postitusest.

Elu kihab erinevatest energiatest, muutustest, segajatest, kogemustest, inimestest, paikadest, mõjutustest, mõtetest, tunnetest...ja seda kõike on vahest liiga palju.

Meie ümber on tõesti nii palju müra ja vahel on see kõik olnud minu jaoks liiga intensiivne ja aktiivne ning olen segunenud võõraste energiatega, võõraste mõjutustega.

See on kummaline, et miks kleepume selliste osadega, mis tegelikult isiklikult justkui ei puuduta ja jääb kaugeks...ja siit järgneksid pikad filosoofilised mõtted sellest edasi, aga hetkel ma sinna ei lähe.

Kui ma tunnen, et olen seotud võõraste mõjutuste ja energiatega, siis jällegi peatun, võtan selle aja ning puhastan ennast sellest kõigest. Teen pikema ja põhjalikuma meditatsiooni, kus puhastan oma tasandeid ja energiaid ning kogun tagasi isiklikud energiaosad. See on küll tehnika, mida igaüks võiks ise osata, et end aidata ja seda selleks, et oleksime terviklikumad, selgema, puhtamad ja arusaadavamad iseendale.

Eneseigatsus on tunde signaal, mis räägib meile meie endi seisundist.

Tuleb ise ära tunda, mis on selle esile toonud: kas oma vajaduste eiramine, võõrad mõjutused või arenguline uuenemine.

Usun, et see jagamine on heaks meeldetuletuseks, et meie võimuses on end tunda, näha ning endal olemas olla, suurema tähelepanu ja teadlikkusega ning otsida võimalusi, mis aitaks endas luua selgemat ja puhtamat ennas, oma tasakaalu, harmooniat...