Endaga kontaktis olemine.

Mida tähendab minu jaoks endaga heas kontaktis olemine ja mis on selle sisu?

See teema on minu jaoks väga isiklik ja samas ka hingelähedane, sest ma olen elanud endast väljas, endast kaugel, mingis uimasuses ja tohutus ebakindluses.

Ma mäletan, et ma olin üsna õrnas eas, kui ma sain aru, et ma olen väga ebakindel ja madala enesehinnanguga. Ma kogesin enda ebakindlust ja alaväärsust pidevalt. Ma ei arvanud, et ma ka ilus olen.

Enda ebakindluses ja tühisuses olen lasknud endaga halvasti käituda, ennast veelgi madaldada ja alandada. Olen olnud vaimselt vägivaldses suhtes, sest ma ei arvanud endast ju suurt midagi. Kõik võisid mulle justkui sisse sõita, öelda mida iganes tahtsid, anda hävitavaid hinnanguid jms. Mul puudusid MINU enda piirid ja selgroog.

Ma ei räägi siinkohal oma perekonnast, nemad pole mind kuidagi kahjustanud. Meie kodud on alati olnud õdusad ja vanemad toetavad.

Minu ebakindlus on olnud nii mitmetahuline, et iga oma elusündmust olen arutanud enda parima sõbrannaga, otsuseid ma iseseisvalt ka vastu ei julgenud võtta, kõik minu kirjutised ja tegevused pidid olema heakskiidetud kellegi teise poolt, olen lasknud ennast juhtida kellelgi teisel, olen olnud mõjutatav ja võtnud võõraid mõtteid, arvamusi ja hoiakuid omaks ja see kõik on viinud mind endast veelgi kaugemale, sest need tegevused, sellel ajal pole olnud minu olemust toetavad ega tõstvad, vaid mind pisendavad. Ma pole endas väärtust näinud, sest ma pole olnud enda jaoks oluline ja väärtuslik.

Pole mingit eneseusaldust - kui Sinu üle valitseb ebakindlus ja madal enesehinnang.

Ma olen tohutud aastad soovinud end tunda enesekindlalt ja kogeda enesearmastust ning eneseusaldust. Tänaseks olen oma puuduse suutnud luua enda tugevuseks ja see on olnud endasse pühendumise vili.

Ma pole mitte ühelgi tasandil ennast hävitav. Ma austan ja väärtustan enda Olemust.

Minu kogemus näitab, et kui endaga on suhted kehvasti; ei meeldi endale, ei usalda ennast, pole ennast armastav, on madal enesehinnang, alaväärsus, ebakindlus, siis mis tasandi kontaktist ja lähedusest me endaga üldse rääkida saame? Kui enda silmis mul väärtust pole, siis kellega mul tõeline, terve kontakt ja ühendus üldse olla saab?

Ma olen täna endale tohutult tänulik, et ma ei jätnud jonni ja otsisin lahendust enda täbarale enesetundele. Olen viimased seitse aastat endasse teadlikult pühendunud ja otsinud vastuseid ja iseendaga head kontakti. Olen käinud teraapias, mediteerinud pea igapäevaselt, olen ennast ise juhtinud, endale ise leiutanud oma tehnikad ja meetodid, et ennast aidata. Olen saanud väärtuslikku informatsiooni enesetäiendamiseks enda sõbrannadelt, raamatutest, aktiveeritud võimetega teadlikelt naistelt ning kindlasti mängib minu tänases enesetunnetuses suurt rolli minu viimane pikaajaline suhe.

Mul on tänaseks hea ja usaldav lähisuhe endaga. Ma tean kes ma olen, mis väärtust ma endas kannan. Minu enesehinnang on tervenenud, ma elan tundes, mul on hea tundlikus, sensitiivsus, tean oma piire, oskan ennast kehtestada, minu sõnal on jõudu, olen enesekindel, ennast väärtustav, ma tean enda võimekust, olen ennast usaldav ja ma tunnen seda kõike siiralt, ehedalt endas ja see on mind õnnestav.

Ma näen ennast läbi. Ma olen ja elan enda jaoks, seestpoolt väljapoole. Ma olen suutnu ennast justkui aktiveerida ja sisse lülitada. Ma olen endas.

See on olnud teekond ja selle osaks on olnud justkui enda ümber häälestamine, et ka mõtlev meel ei hävitaks ega laastaks mind, vaid oleks mind toetav ja hoidev.

Meie enesetunnetuse selus kogu oma spektrites, on meie enda luua.

MA SOOVIN, ET IGA INIMENE OLEKS HEAS JA TÕELISES KONTAKTIS ENDAGA.

NÄEKSID JA TUNNETAKSID ENDA VÄÄRTUSLIKKUST, PÜHADUST, OLEKSID LÄHEDASED ISEENDAGA JA HINGELISED TEISTEGA. ÄRKVEL JA ENDAST SISSE VÕETUD, KEHASTAKSID KÕRGET VÄÄRTUST, MILLE OSAKS ON TEATUD KÜPSUS.