Agnes'e kogemus Videoteraapiast

Mina sain videoteraapia seansi endale sünnipäevakingituseks.

Kohtusin Aveliga hetkel, mil tundsin end olevat väga haavatavas seisundis. Olin nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt täielikult ära kurnatud eelnevast 1,5 kuust.

Aveli armas ja soe olek tekitasid minus kohe vaba tunde. Pisarad tahtsid juba alguses tulla. Tundsin nagu oleksin just seda kohtumist juba mitu nädalat oodanud ja seda taotlenud, teadmata, millisel kujul see minu ellu tegelikult tuleb.

Kui ma nägin iseennast videolt, siis mind ehmatas, kui väsinud ja vana ma välja nägin selles seisundis. Kui habras ja haavatav ma tundusin. Mõtlesin, kuidas ma lasin sellel endaga juhtuda. Ennast vaadates ma mõistsin, et ma ei peaks enam ootama kelleltki teiselt, et ta mind hoiaks ja minu eest hoolitseks – ma otsustasin, et ma tahan ise ennast hoida ja enda eest hoolitseda. Õrnalt ja armastavalt.

Ma märkasin vaadates, kuidas mind häiris, kui ma rääkisin oma “lugusid”, mida ma ise juba väga hästi teadsin. Ja samas märkasin hetki, kus ma olin täiesti ehe ja neil hetkedel nägin ma oma ilu ka vaatamata pikka aega kestnud magamatusele ja kurnatusele.

Ma olin südamepõhjani liigutatud tundest, et Aveli nägi mind seansi ajal päriselt ja minus peituvat väge ning pakkus mulle südamest kingituseks midagi, mida ma sel hetkel väga-väga vajasin, kuid arvasin et mul pole selleks võimalust. See kingitus võimaldas mul näha iseendas asju, mille olemasolust ma ei teadnudki.

Meil on nii oluline näha iseennast päriselt ja lõpetada oma vanade lugude rääkimine – ka iseendale. Videoteraapia ja Aveli armas olek ning suunavad küsimused on imeline võimalus selleks, et näha, mida me tegelikult iseendaga teeme.

Sellest videoteraapiast alguse saanud sündmuste jada on viinud mind iseendas väga ilusasse ja ausasse kohta ning taaskord suurte elumuutuste juurde. Olen südamest tänulik, et kohtusin sinuga Aveli!